Projekti tulemused 1. dets 2011 seisuga

Projektiga liitumiseks avaldas soovi 349 inimest (71 meest ja 278 naist), reaalselt osalema tuli neist 267 (52 meest ja 215 naist). Osalejate hulgas oli 72 väikelapse vanemat ja 20 puudega isikut.
Enesearengurühmade tööst võttis osa 206,
portfoolio koostamise rühmast 34 inimest.
Individuaalset psühholoogilist nõustamist sai 144 ja
juriidilist või ettevõtlusalast nõustamist 39 inimest.

61 töötut on peale projektis osalemist saanud tööle või loonud ise endale töökoha,

31 jätkab töötamist,

11 läks õppima või jätkab õppimist (lisaks neile 6 inimest õpib ja töötab paralleelselt).


4 inimest on juba alustanud ettevõtlusega,
3 ettevõtet on loomisel,
üks inimene vahetas ettevõtte tegevusala,
loodud on üks MTÜ.
Tegevust jätkab ka 4 FIE-t, neist üks taaskäivitas ettevõtluse tänu projektis osalemisele.

2 inimest vahetasid ametikohta ettevõttes, 1 inimene vahetas tööandjat.

Kuna kõik osalejad pole tagasisidet andnud, võivad need numbrid olla ka suuremad.

Enamik osalejaid (ka paljud sellised, kes muudest tegevustest osa ei võtnud) on koondunud meililisti, mille vahendusel edastame infot vabade töökohtade, erinevate koolituste ja ürituste kohta, osalejate reklaami, abipalveid, koostööettepanekuid jms.

Üritused


14. oktoobril 2010 käisime jälle Riigikogus, seekord siis põhiliselt uute rühmade inimestega. Jälgisime istungit ning kohtusime Maret Maripuuga, kellega tekkis elav, inimlik ning mitmeid mõtteid tekitanud keskustelu. Vähemalt üks poliitik sai meie inimeste silmis inimese mõõtme. Ehk on nüüd lihtsam ka teistest poliitikutest kui inimestest mõelda, aga see oligi meie külaskäigu üks eesmärke.

Kuigi ilm oli vihmane, käisime ka Pika Hermanni tornis ja vaatasime, kuidas märg Tallinn ülevaltpoolt välja näeb.

Plaanime ka uut külastust Stenbocki majja, teejuhiks ikka soe ja särav Katja.

06. juulil 2010 külastas grupp "Uues alguses" osalejaid peaminister Andrus Ansipit Stenbocki majas. Härra peaminister vastas meie küsimustele, rääkis olukorrast riigis ja tegi meile ekskursiooni oma tööruumides. Õhtulehe artiklit ürituse kohta võid lugeda siit. Nii Riigikogu kui Stenbocki maja külastuse organiseeris meile Tallinna linnavolikogu liige Katja Ljubobratets.

03.-04. juulil 2010 kutsus rühmajuht Lu endale talgulised appi aeda korrastama. Suured oksahunnikud muutusid päeva jooksul risuaiaks ning valmis paar peenart. Ilm oli pilvitu ja termomeeter näitas 30 kraadi, aga tuju oli kõigil hea ja meel reibas. Aitäh kõigile abilistele Lu poolt!

16. juunil 2010 käisime ekskursioonil Riigikogus. Kohtusime proua Maret Maripuuga, kes vastas meie küsimustele. Tutvusime majaga, jälgisime Riigikogu infotundi, käisime Reformierakonna fraktsiooni tööruumides ja Pika Hermanni tornis. Paljudel osalejatel olid ka lapsed kaasas.

Osalejate tagasiside

Osalesin Avituse tööturu projekti esimeses rühmas. Juba see võimalus, et ma sain kahe väikese lapsega koduringist välja, oli minu jaoks virgutav. Mu laste isal on just nädalavahetused töötihedad ning teisi hoidjaid ei ole meil välja kujunenud. Niisiis oli võimalus kursusele lapsi kaasa võtta minule ainus võimalus osa võtta. Peale selle tundus see nii loomulik – väikeste laste ema võibki tahta kõike lastega koos teha. Paaril korral, kui lapsed koju jätsin, tundsin end justkui pidetuna – külla sõitnud vanaema oleks võinud neid hoida pigem minu teatrikülastuse ajal või lihtsalt selleks, et saaksin jalad seina peale visata.

Kursus ise oli suurepärane võimalus pikemalt koju jäänud inimestel omavahel kokku saada. Seejuures laiendati teadmisi meist endast ja tööst – vaatan uue pilguga endale ja sellele, mida ma tahan üldse edasi teha.  Ja tänan oma lapsi, kes oma tulekuga panid mind olukorda, kus ma pean ilmselt kõike uuesti alustama.

Tänan ka Avituse Annelisid!

Auli
18. aprill 2010

Olen nüüd juba kaks nädalat tööl käinud. Läksin esialgu oma mehe firmasse tutvuse kaudu, lihtsalt abitööjõuks, tähtajalise lepinguga. Siis aga äkki otsustas üks firma mind välja valida ja tegi mulle tööpakkumise. Nüüd järgmisest nädalast aga lähen sinna tööle.

Tagasisideks niipalju, et olen Avituse majale väga tänulik koos viibitud aja eest. Olen vist tüüpiline eestlane kes alguses on natuke pelglik ja skeptiline kõige suhtes. Arvasin alguses, et ma ei ole võibolla nii "PSÜHH", et vajan seda nõustamist. Mul nimelt on küllalt hea optimismi ja positiivsuse annus enda sees. Aga miski nagu kutsus Teie juurde ja ütles, et võibolla just nüüd ongi see õige aeg enda sisse vaatamiseks ja sellest arusaamiseks. Muidugi pean mainima, et tegelikult sooviksin endast veel rohkem teada saada. Arvan, et ei tunne ennast ja oma käitumist siiski küllaldaselt.

Praeguseks olen veendunud, et kui ma ei oleks osalenud Teie nõustamistundides siis mul oleks olnud palju raskem üle elada seda talve. Leidsin kursusekaaslaste seast väga toredaid inimesi ja meie ühine mure aitas meil teineteist toetada, mis on meie olukorras kõige tähtsam, mitte kaotada usku iseendasse ja oma võimetesse.

Soovin Avituse Keskusele ikka jõudu ja jaksu inimeste toetamisel. Tänu Teile leiavad paljud inimesed endale uue elumõtte. Loodan, et see raske kuid tänuväärne töö saab jätkuda ka edapidi.
 
Kohtumiseni

Veronica
17. aprill 2010

Tagasi "Uus algus" projekti lehele