Projekti esimese veerandi tulemused
Esimesed töötute enesearengurühmad alustasid tööd novembri lõpus 2009. aastal. Seitsme kuuga on programmi läbinud 6 rühma, milles osales kokku 119 inimest. 16 inimest katkestas enne rühmatöö lõppu erinevatel põhjustel – tööle saamise, tervisehäirete, rühmatöö sobimatuse tõttu või muul põhjusel.
Psühholoogilist individuaalnõustamist on saanud 46 inimest
kokku 217 tundi. Individuaalsel juriidilisel ja/või ettevõtlusalasel
nõustamisel on käinud 8 inimest.
Projektis on osalenud 40 väikelapse ema ja 11 erineva
tasemega töövõimetusega inimest. Registreerunuid on kokku 169, sellest naisi
141 ja mehi 28. Kõigis tegevustes kokku
on osalenud 126 inimest, osalemist jätkab praeguseks registreerunutest vähemalt
41 inimest. 43 inimest loobusid osalemisest enne osalema tulekut.
Projektis osalenute tööga hõivatus on meile teadaolevate andmete põhjal järgmine:
* 20 inimest on saanud tööle pikaajaliste lepingutega,
* 3 inimest on alustanud või alustamas ettevõtlusega,
* 1 FIE jätkab ettevõtlusega,
* 5 inimest töötab ajutiste lepingutega (3-6 kuud),
* mõned osalejad töötavad vabatahtlikena,
* vähemalt 12 inimest, kes projektiga liitudes töötasid, jätkavad
ka praegu töötamist (nelja inimese kohta puuduvad andmed). Neist:
* 1 läks tööle teise firmasse
* 1 vahetas ametikohta firma sees
* 1 alustas ettevõtlusega
* 1 vahetas kardinaalselt
ettevõtlusvaldkonda
* 1 koostab äriplaani ja alustab
ettevõtlusega lähiajal
* 2 raskustes firmaomanikku said ettevõtluse
kõrvale palgatööd
* 1 vahepeal töö kaotanu tegi
hiljuti tööd ühekordse lepingu alusel
* 4 töötab endisel ametikohal
Üritused
16.06.2010 käisime ekskursioonil Riigikogus. Kohtusime proua Maret Maripuuga, kes vastas meie küsimustele. Tutvusime majaga, jälgisime Riigikogu infotundi, käisime Reformierakonna fraktsiooni tööruumides ja Pika Hermanni tornis. Paljudel osalejatel olid ka lapsed kaasas.03.-04.07.2010 kutsus rühmajuht Lu endale talgulised appi aeda korrastama. Suured oksahunnikud muutusid päeva jooksul risuaiaks ning valmis paar peenart. Ilm oli pilvitu ja termomeeter näitas 30 kraadi, aga tuju oli kõigil hea ja meel reibas. Aitäh kõigile abilistele Lu poolt!
06. juulil 2010 külastas grupp "Uues alguses" osalejaid peaminister Andrus Ansipit Stenbocki majas. Härra peaminister vastas meie küsimustele, rääkis olukorrast riigis ja tegi meile ekskursiooni oma tööruumides. Õhtulehe artiklit ürituse kohta võid lugeda siit. Nii Riigikogu kui Stenbocki maja külastuse organiseeris meile Tallinna linnavolikogu liige Katja Ljubobratets.
Osalejate tagasiside
Osalesin Avituse tööturu projekti esimeses rühmas. Juba see võimalus,
et ma sain kahe väikese lapsega koduringist välja, oli minu jaoks
virgutav. Mu laste isal on just nädalavahetused töötihedad ning teisi
hoidjaid ei ole meil välja kujunenud. Niisiis oli võimalus kursusele
lapsi kaasa võtta minule ainus võimalus osa võtta. Peale selle tundus
see nii loomulik – väikeste laste ema võibki tahta kõike lastega koos
teha. Paaril korral, kui lapsed koju jätsin, tundsin end justkui pidetuna –
külla sõitnud vanaema oleks võinud neid hoida pigem minu
teatrikülastuse ajal või lihtsalt selleks, et saaksin jalad seina peale
visata.Kursus ise oli suurepärane võimalus pikemalt koju jäänud inimestel omavahel kokku saada. Seejuures laiendati teadmisi meist endast ja tööst – vaatan uue pilguga endale ja sellele, mida ma tahan üldse edasi teha. Ja tänan oma lapsi, kes oma tulekuga panid mind olukorda, kus ma pean ilmselt kõike uuesti alustama.
Tänan ka Avituse Annelisid!
Auli
18. aprill 2010
Olen nüüd juba kaks nädalat tööl käinud. Läksin esialgu oma mehe firmasse tutvuse kaudu, lihtsalt abitööjõuks, tähtajalise lepinguga. Siis aga äkki otsustas üks firma mind välja valida ja tegi mulle tööpakkumise. Nüüd järgmisest nädalast aga lähen sinna tööle.
Tagasisideks niipalju, et olen Avituse majale väga tänulik koos viibitud aja eest. Olen vist tüüpiline eestlane kes alguses on natuke pelglik ja skeptiline kõige suhtes. Arvasin alguses, et ma ei ole võibolla nii "PSÜHH", et vajan seda nõustamist. Mul nimelt on küllalt hea optimismi ja positiivsuse annus enda sees. Aga miski nagu kutsus Teie juurde ja ütles, et võibolla just nüüd ongi see õige aeg enda sisse vaatamiseks ja sellest arusaamiseks. Muidugi pean mainima, et tegelikult sooviksin endast veel rohkem teada saada. Arvan, et ei tunne ennast ja oma käitumist siiski küllaldaselt.
Praeguseks olen veendunud, et kui ma ei oleks osalenud Teie nõustamistundides siis mul oleks olnud palju raskem üle elada seda talve. Leidsin kursusekaaslaste seast väga toredaid inimesi ja meie ühine mure aitas meil teineteist toetada, mis on meie olukorras kõige tähtsam, mitte kaotada usku iseendasse ja oma võimetesse.
Soovin Avituse Keskusele ikka jõudu ja jaksu inimeste toetamisel. Tänu Teile leiavad paljud inimesed endale uue elumõtte. Loodan, et see raske kuid tänuväärne töö saab jätkuda ka edapidi.
Kohtumiseni
Veronica
17. aprill 2010