Meie eesmärgid
Milles ühiskondlik probleem seisneb ja mis on selle ulatus?
Meie sihtmärgiks on tegutsemine vaimse tervise valdkonnas - eeskätt meeleoluhäirete ja isiksuse arengu valdkonnas.
Sotsiaalsed ja individuaalsed valukohad, mida soovime leevandada ja ennetada on:
1. konfliktid perekonnas, laste käitumisprobleemid, alkoholism, töötus, kuritegevus, invaliidsus
2. destruktiivne, ennast hävitav elulaad, konfliktid perekonnas, teotahte ja ettevõtlikkuse langus, apaatia, madal enesehinnang ja stressitaluvus, vähene keskendumisvõime ning hulgaliselt somaatilisi probleeme. Sünnitusjärgse depressiooniga (SJD) emade lastel on ~50% suurem tõenäosus haigestuda hiljem meeleoluhäiretesse kui teiste emade lastel.
2002. a andmeil esines depressiivseid häireid 11% elanikkonnast: ~123 750 inimesel. Eesti on suitsiidide suhtarvult esikohal maailmas: 27-29 juhtu 10 000 elaniku kohta, ning enesetapp on Eestis 15-29aastaste levinuim surma põhjus. Psüühikahäired on 16-29aastaste vanusegrupis esmane püsiva töövõimetuse põhjus. Kulutused vaimse tervise osale tervishoius moodustavad Eestis ravimihüvitistest 4%, WHO soovitus on minimaalselt 6% (arenenud riikides 10%).
Milline on idee selle probleemi lahendamiseks?
Probleemi lahendamisele kaasaaitamiseks rajas MTÜ Avitus 2006 aasta novembris Arengukeskuse Avitus, pakkudes mitmekülgseid ja üksteist toetavaid teenuseid-tegevusvõimalusi, mis kõik kompleksselt aitavad kaasa vaimsele, emotsionnalsele ja füüsilisele tervisle ja tasakaalule. Keskuse teenuseid saavad inimesed kasutada esialgu Tallinna keskuses, hiljem ka piirkondlikes keskustes.
Arengukeskuse töö jaguneb 3 üksuse vahel:
Nõustamiskeskuse töö sisuks on keskendumine vaimse tervise edendamise ja ennetamise tööle, pakkudes minimaalse osalustasuga mitmekülgset nõustavat, psühhoteraapilist ja toetavat tegevust: individuaalset nõustamist, rühmatööd, vabatahtlikku tööd.
Esmaseks sihtrühmaks on meeleoluhäiretega inimesed, noored, väikelaste emad ja teised riskirühmad ning lisaks enesearndamise huvidega inimesed ja pered. Laiem avalikkus ennetustöös.
Tervisekeskus pakub tuge erinevate treeninggruppide, terapeutide ja ka tervisealase koolitustegevuse näol.
Perekeskuse töö pakub peredele mitmekülgseid arendavaid ja harivaid tegevusi perekoolituste ja loengute näol. Ühtlasi on siin tegemist peredele suunatud vaimse tervise alase ennetustööga.
Tagamaks keskuse töö efektiivsust, arengut ja isefinantseerivat majandamist, pakume avalikkusle teenuseid tasuliste teenustena: koolitused, loengud, psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia, füsioteraapia, treeningrühmad, ja lastehoid.
Kas seda ideed on varem Eestis või mujal katsetatud? Millised on olnud tulemused?
Tegevuse eeskujuks on arenenud riikides tegutsevad psühhiaatrilise avahoolduse keskused- idee, et vaimse tervisega ei pea tegelema üksnes psühhiaatriahaiglates-dispanserites, mis on inimese jaoks hirmutav ja ,,haige'' silti külgekleepiv. Taolise haiglavälise ja muuhulgas rühmatööl põhineva tegevuse kohta nt Soomes saab infot ,,Mielenterveus- keskukset'' alt.
Antud idee toimivust ka eesti ühiskonnas tõestab 2004. a jaanuaris (MTÜ Avituse eelkäijana) alustanud ja 100% vabatahtlikul tööl põhinenud tasuta enseabirühm pikaajalise depressiooniga ja bipolaarse häirega inimestele. 6 tegevusaasta jooksul on rühmatöös osalenud ~300 inimest ning paljude puhul saab rääkida olulisest vaimse tervise ja elukvaliteedi paranemisest.
Aasta läbi toimub järjepidev rühmatöö ning kuuel suvel on korraldatud 2-päevaseid suvekoole. Hetkel toimivad kohalikud tugivõrgustikud Tallinnas, Pärnus ja Raplas.
Seoses meieni jõudva abivajajate hulga pideva suurenemisega tekkis vajadus tööd laiendada ning soov teha seda oluliselt paremal tasemel (eraldi rühmadena noortele, emadele, ...). Sel eesmärgil ongi rajatud Arengu Keskus Avitus.
Keskuse vaimse tervise töö on koostatud psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni programmipõhise lähenemise põhimõttel.
Milline on keskuse töö mõju?
Tagasisisde keskuse tööle on väga positiivne.
Väga oluliselt on paranenud osalejate toimetulekuoskused ja enesehinnang. Oluliselt on vähenenud rühmatöös osalejate kulutused ravimitele, on vähenenud haiguspäevade ja haiglapäevade arv. Mõned osalejad on naasnud järk-järgult tööellu. Paranevad sotsiaalsed oskused ja julgus suhelda kaasinimestega. Kasvab väärtuse ja vajalik-olemise tunne.
Teavitustööga püüame jõuda laiema avalikkuseni: artiklite, infopäevade, õppefilmide, tutvustusmaterjalide kaudu.
Miks me tahame selle idee elluviimisega tegeleda?
Meie meeskonnas on suures osas inimesed, kes on vaimse tervise valdkonnaga kokku puutunud abi vajajatena või abi andjatena. Me teame, et lahendused on olemas. Soovime seda teadmist ja veendumust ka teistele edasi anda. Soovime aidata praktilisel viisil valdkonnas, milles oleme tugevad ja mis meile korda läheb.
Senised tulemused?
Organisatsioonidest tehakse koostööd: ESF, Innove, HMN, EVEA, Töötukassa, Ettevõtlusamet, Sotsiaalministeeriumi Perepoliitika Üksus.
- HMN on alates septembrist 2007 toetanud 10-t Avituse keskuse rühmatöö projekti. Perioodil 09.2007-12.2008 on rahastamisotsuseid tehtud kogusummas 620 775.-.
- 2009-2011 viiakse ESF-i rahastusel läbi tööelus toetamise projekt Uus Algus, ESF-i toetus on ~1,1 milj EEK.
- 2010 on esitatud taotlus SKA-le psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate nimekirja kandmiseks.
Teavitustöö: 2 vaimse tervise alast uurimust, 19 artiklit, 2 raadiosaadet, 1 telesaade, 4 tele- ja raadiointervjuud.
Rühmatöö ja toetustegevused
-
Depressiooni- ja bipolaarse häire rühm (avamisel ka Tartus)
-
Emade psühhokoolitusrühm
-
Kaassõltuvate teraapiarühm
-
Loovustuba kõigi rühmade liikmetele
-
Tervisekool
-
Tööharjutuskeskus pikaajaliselt töölt eemal olnud ja töövõimetuspensinäridest rühmaliikmetele
-
Depressiooni- ja bipolaarse häire rühma jjures tegutsev üle-Eestiline tugivõrgustik
- Vaimse tervise foorum ,,Sa ei ole üksi'' (~1300 kasutajat)
- Tööelus toetamise projekt Uus Algus ESF-finantseerimisel 2009-2011
Koolitused
Eneseabirühmade rühmajuhtide koolitused (60 AK h)
Uurimused
-
,,Bipolaarse meeleoluhäirega inimeste sotsiaalmajanduslik toimetulek Eestis'', 2007, Eve Usin
- Läbiviimisel: ,,Eestlaste hoiakud meeleoluhäirete ennetamise ja leevendamise psühholoogilise rühmatöö suhtes'', valmib mais 2009